Euroopa laenuturg

Euroopa tarbijakrediidi turg on kõige olulisem turg Bondora jaoks ning selle turu suundumused  ja areng mängivad olulist rolli Bondora äriedukuses. Uute tehnoloogiliste lahenduste areng, majanduslike tingimuste muutused, online laenamise kasv ja selle heakskiitmine on Euroopa tarbijate laenuturu olulised edasiviivad tegurid. Bondora ärimudel on loodud nendest suundumustest ja arengutest kasu saama.

Euroopa tarbijakrediidi kogu turumaht oli 2014 aastal 1,07 triljonit eurot. Pärast 1,16 triljonilise turumahuni jõudmist aastal 2008, kahanes see viiel järjestikusel aastal. Pärast seda mahud stabiliseerusid, langedes vaid 0,3% aastal 2014. [1]  Aastateks 2015 ja 2016 oodatakse mõõdukat kasvu, kuigi see võib riigiti märkimisväärselt erineda.

Euroopa tarbijakrediidi turu võib üldiselt jaotada kolmeks grupiks: Põhja-Euroopa, Mandri-Euroopa ja Lõuna-Euroopa ning Ida-Euroopa.

Põhja-Euroopa riikidel nagu UK, Iirimaa, Taani, Soome, Norra, Rootsi ja Saksamaa on suhteliselt kõrged tarbijakrediidi kasutajate määrad. Mahud elaniku kohta on kõrgemad kui 2500 eurot. Soome asetseb selle skaala alumises otsas. 2563 eurot tarbimiskrediiti Soome elaniku kohta on suhteliselt tagasihoidlik näitaja võrreldes kogu majanduse perspektiiviga.

Mahud elaniku kohta on madalamad kui 2500 eurot Mandri-Euroopas ja Lõuna-Euroopas, hõlmates selliseid riike nagu Prantsusmaa, Austria, Holland, Hispaania, Itaalia ja Portugal. Tarbijakrediidi turg on vähim arenenud Ida-Euroopas, kus mahud elaniku kohta on väiksemad kui 1000 eurot. Euroopa liidu keskmine vastav näitaja on 2100 eurot.

Hiljutised turudünaamikad on kaasa aidanud kolme grupi omavahelistele ja sisemistele erinevustele. Mõningates Ida-Euroopa riikides on näha olnud suhteliselt kiiret kasvu, nagu näiteks UK-s, Soomes ja Rootsis. Mõnedes Lõuna- ja Ida-Euroopas riikides toimub aga vastupidiselt kahanemine.

Pärast 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi, toimus panganduse sektori turudünaamikas muutus, mis oli tingitud regulatsioonimeetmete lisandumisest (nt Basel III ja CRD IV). Need muutused kohustasid pankadel parandada oma bilanssi ning keskenduda kodumaiste turgude põhitoodetele. Muutused viisid üleüldise krediidiriski soovi vähenemiseni. Selle tulemusena muutus eraisikutel kommertspankadelt laenude saamine keerulisemaks. Kuna tarbijakrediidi järele on nõudlus sama suur, siis pöördutakse ebatraditsiooniliste laenupakkujate poole.

Pankade taganemine tarbijalaenude pakkumises ning tehnoloogiline areng on olnud alternatiivlaenu mudelite ja uute osaliste tekkimise liikumapanevateks jõududeks. Digitaalsed kanalid pakuvad võimalusi alandada kulusid ning täiustada klientide sihtimist ning võimaldavad riskihindamise meetoditest kasu saada.

Digitaalne laenude pakkumine on olnud laenuturu pöördepunktiks. Omadused, mis eristavad digitaalset laenude pakkumist (mille hinnatavaks adresseeritavaks turuks on 760 miljardit [2]) traditsioonilisest, on täielik online kogemus, võimalus kasutada lisaallikaid potentsiaalse laenuvõtja hindamisel ning võimalus ühendada omavahel laenamise erinevad osad.

Suhtumine ebatraditsioonilistesse laenupakkujatesse on samuti paranenud. Kuna ebatraditsioonilised laenupakkujad esitlevad end kui head alternatiivi traditsiooniliste tagatiseta laenupakkujate asemele ja pangad pigem vähendavad kui suurendavad olemasolevate klientide väärtust, siis pangaväline laenamine eeldatavasti kasvab. Seda trendi toetab asjaolu, et erinevate turgude pangad on hakanud tegema uute sisenejatega koostööd, saades niimoodi kasu nende tehnoloogilistest eelistest ning samuti on nad hakanud finantseerima ebatraditsiooniliste laenupakkujate laene.

Euroopa ekspansiivne rahapoliitika, majanduskasv ning tarbijate kindlustunne on viimastel aastatel jäänud positiivseks, mis peaks jätkuvalt ergutama tarbijalaenu turu mõõdukat kasvu. Kasvutempo liigub kooskõlas üleüldise majandusega. Koos krediidibuumi tekkimise madala võimalusega peaksid turudünaamikad suhteliselt stabiilsena püsima. 

Euroopa arenev tarbijalaenu maastik on toonud endaga kaasa täiendavaid regulatsioone ning muutnud mitmete riikide regulatiivseid väljavaateid. See tuleneb soovist kaitsta tarbijat ning tõsta finantssüsteemi stabiilsust ajal, mil mittetraditsiooniliste laenuandjate osatähtsus on suur.  Õiguslikud riskid ning muud sellel turul tegutsemisega kaasnevad aspektid on muutumas üha olulisemaks.

Et sellises keskkonnas edukalt hakkama saada, peavad laenuandjad suutma kiiresti kohaneda uute regulatsioonidega ning muutustega tootepakkumises ja toodetele esitatavate nõuete osas. Veel enam peavad laenuandjad suunama erilist tähelepanu riskijuhtimisele ning andmetega seotud küsimustele, millele Bondora oma põhitähelepanu suunanud on.

 

[1] Source: Overview of the European Consumer Credit Market, Credit Agricole, July 15, 2015
[2] Source: Digital Lending: The 100 Billion Dollar Question, Autonomous Research, January 2016.

Kas Sa ei leidnud mõnele küsimusele vastust? Sisesta pöördumine

0 Kommentaarid

Artiklile kommentaaride lisamise võimalus on suletud.