Eesti majandus

Alates 1991. aasta taasiseseisvumisest on toimunud Eestis kiired ümberkujundamised, olles nüüdseks üheks endise idabloki arenenumatest riikidest. Eesti liitus Euroopa Liiduga aastal 2004 ning 2011. aastal võttis kasutusele euro.

Eesti majandusstruktuur on mitmekülgne. Teenused moodustavad üle 70% SKP-st. Kaubanduse, turismi ja transpordi sektorite osakaal võrreldes teiste OECD riikidega on Eestis suurem, teiste teenuste osakaal aga väiksem. Kõige suurema osa SKP-st annavad tootmine, hulgimüük, jaekaubandus ning ehituse ja kinnisvaraga seonduvad tegevused.

Eestil on tugevad sidemed Põhjamaa riikidega, kes annavad enamiku välisinvesteeringutest ning on ka peamisteks äripartneriteks. Kõige suuremad ekspordiriigid on Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti ja Norra. Venemaa ekspordi osakaal on aga kiiresti kahanenud.

Olulise tähtsusega on ka Soome lähedus. Eestit külastatakse Soomest üle 2,4 miljoni korra aastas ning suur osa eestlastest töötavad kas ajutiselt või püsivalt Soomes.

Eesti on kiiresti arenenud avaliku sektori ja finantssektori digitaliseerimises. Eestis on arenduskeskused väljapaistvatel IT-ettevõtetel nagu Skype, Twilio, Transferwise, Kuehne&Nagel jt.

Eesti on kõrgel kohal ka majandusliku vabaduse poolest (9. kohal) ning ettevõtluse lihtsuse poolest (12. kohal).

Aastatel 2000-2007 arenes majandus väga kiiresti. Selle põhjustajateks olid välisinvesteeringute sissevoog, Euroopa fondide avamine, vabade sissetulekute suurenemine ning paranenud krediidi kättesaadavus. 2006. aastal oli SKP kasv kõrgeim (kuni 10,5%). Lõpuks viis see majanduse ülekuumenemiseni, jaemüügi mulli tekkeni ning sellele järgnevale kokkuvarisemiseni koos 2008. aasta ülemaailmse majanduskriisiga. Kõige selle tulemusena langes 2008. aastal SKP -5% ning sellele järgneval aastal -14,2%. Tööstuslik tootmine langes vastavalt 4,6% ja 23,9%.

Alates 2010 aastast on Eesti majandus hästi taastunud. SKP kasv alates 2013. aastast on olnud mõõdukas, olles 2015. aastal 1,2% ning 2016. aasta ennustuste järgi 2%. Eesti pikaaegseks eesmärgiks on majandusliku arengu kiirendamine ning EL rikkamate riikide hulka jõudmine. Eesti keskmine sissetulek moodustab hetkel 54% EL keskmisest ning SKP oodatav tulevane kasv jääb vahemikku 2-3%.

Madal töötus ning kõrge töötajate osalus tööturul on survestanud palkade tõstmist. Küll aga tuleks suurenevate kuludega keskkonnas tegeleda majanduse konkurentsivõime tõstmisega. See käib eriti eksportivate sektorite kohta, kes seisavad silmitsi rahvusvahelise konkurentsiga. Küll aga toetab kodumaise nõudluse kasv jaekaubandust, finantssektorit, kinnisvara sektorit ning teisi kodumaisele nõudlusele suunatud segmente.

Kas Sa ei leidnud mõnele küsimusele vastust? Sisesta pöördumine

0 Kommentaarid

Artiklile kommentaaride lisamise võimalus on suletud.