Hispaania majandus

Hispaania on majanduse suuruselt Euroopas viiendal kohal. Hispaania on arenenud ja kõrge sissetulekuga riik. Riigi majandus oli kuni 2007. aastani üks kiireima kasvuga Euroopas, mil SKP elaniku kohta moodustas 105% EL keskmisest. Kasv oli põhjustatud kinnisvara- ja laenubuumist, koos soodsa intressimäära ja välisinvesteeringutega. Laenude kasvu tagajärjel kolmekordistus keskmine kodumajapidamiste võlakoormus. 2007. aasta majanduskasvu tipus moodustas ehitussektor 16% kogu SKP-st ning hõivas 12% kogu riigi töötajaskonnast. Seejärel algas majanduslangus mis riiki tõsiselt mõjutas, põhjustades koondamisi ja kodumaise nõudluse langust ja seda ajal mil eksportivate sektorite kaubanduspartnerite nõudlus oli samuti madal. Hispaania majandus hakkas teiste Euroopa riikidega võrreldes hiljem langema, kuid see kestis ka kauem (2009-2013).

Juba niigi madal töötuse määr jõudis oma haripunkti 2013 aastal (26,1%). Riik hakkas toibuma 2014. aastal koos 1,4% majandusliku tõusuga ning 2015. aastal oli SKP kasv tõusnud juba 3,2%. Hispaaniale ennustatakse ka edaspidist positiivset trendi. 2016. aastaks on SKP oodatavaks kasvuks 2,8% ning ennustatakse töötuse määra langust, jäädes siiski üsna kõrgeks, mis on 19,8%.

Enamiku Hispaania SKP-st moodustavad teenused. Turismi sektor on Hispaanias üsna olulisel kohal. Hispaania on külastatavuse poolest ülemaailmselt kolmandal kohal (2016. aastaks ennustatakse 70 miljonit külastust). Teenused annavad 74% SKP-st, millele järgneb tööstus 18%-ga. Hispaanias on hulgaliselt rahvusvahelisi äriühinguid, mis tegutsevad infrastruktuuri, energia, telekommunikatsiooni, auto ja jaemüügi valdkondades. Peamisteks ekspordipartneriteks on EL riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, UK ja Portugal.

Hispaaniat mõjutas eelarvedefitsiitide ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ka Euroopa riikide võlakriis, mis tõstis Hispaania riskiprofiili ja nõudis kokkuhoiumeetmete rakendamist.

Kuigi Hispaania viimase paari aasta areng on olnud positiivne, on Hispaania majanduslikku väljavaadet tuhmistanud nüüdseks juba lõppenud hiljutised poliitilised ebakindlused. Hispaania majandust on ergutanud suur kodumaine nõudlus koos madalate naftahindadega ja soodne intressimäär.

Küll aga on Hispaania majanduse pudelikaelaks jätkuvalt nõrk haridussüsteem ja suur varimajandus, mis võib põhjustada kõrge töötuse määra näitajat.

Kas Sa ei leidnud mõnele küsimusele vastust? Sisesta pöördumine

0 Kommentaarid

Artiklile kommentaaride lisamise võimalus on suletud.